ROMURALLI KUJUTAB ENDAST KAHE VÕI ENAMA SÕIDUAUTO OMAVAHELIST VÕISTLUST, MILLE EESMÄRGIKS ON VIGASTADA VASTASTE AUTOSI RAMMIMISE TEEL. VÕIDAB VIIMASENA OMAL JÕUL LIIKUV VÕISTLUSAUTO.
Esimene Romuralli toimus 1994.a. 8. oktoobril Tallinna Lauluväljakul.
Toimunud on kokku 11 üritust, mis on tekitanud elavat huvi nii publiku kui massimeedia kanalites.
Üritustest on osa võtnud üle 30 erineva võistkonna ja üksiküritaja. Puruks on sõidetud sadakond autot.
On proovitud sõita väga erinevate automarkidega Mercedesest kuni ZAZ-ini. Tooni on muidugi andnud endises N-Liidus toodetud autod.
Enamus võistlejatest puutub autoga kokku iga päev, kas sõites, remontides, müües jne. Üldiselt armastus tehnika vastu on kõigil südames. Romuralli ei ole lihtsalt põnev vaatemäng, show, vaid ta on tõsine sport ja elulaad. Võidavad tavaliselt need, kes on selleks rohkem vaeva näinud ja paremini ettevalmistatud. Tavaliselt platsil kaob vennaarm ja iga mees seisab enda eest.
Autode turvalisemaks ja vastupidavamaks muutmisel on tehtud tõelisi insenerlikke edöövreid. Võõrad ei ole ka keskmootoriga autod ega hüdrauliliste ülekannetega liikuvad masinad. Iga aastaga on lubatud järjest vähem keretugevdusi, aga sõitjad mõtlevad välja aina uusi ja uusi ideid auto vastupidavamaks muutmisel.
Auhinnad on iga võistlusega läinud aina suuremaks. Peaauhind on praegu $1500 pluss Romuralli ainulaadne karikas.
Romurallist võivad osa võtta kõik, kes tunnevad huvi tehnika vastu.
1997.a. 24. mail toimub selle aasta esimene Romuralli Tallinna Lauluväljakul.
Tänu paljude firmade mõistlikule ja kaasa-aitavale suhtumisele on saanud toimuma sedalaadi üritus.
Romuralli peakorraldaja tänab kõiki sponsoreid.
I. - Romuralli kujutab endast kahe või enama sõiduauto võistlust, mille eesmärgiks on vigastada vastaste autosi rammimise teel, muutes neid liikumisvõimetuks. Võidab võistleja auto, mis on võimeline viimasena omal jõul liikuma.
II. - Võistluste aeg ja koht.
1. Võistluspaigaks on Tallinna Lauluväljak
III. - Võistlusrada.
1. Võistluspaigaks on piiratud maa-ala areen, mille suurus sõltub võistlejate arvust.
2. Areenil on keelatud võistluste ajal viibida kõigil peale võistlejate.
3. Võistlejatel on keelatud autost väljuda võidusõidu ajal.
IV. - Võistluste käik.
1. Esimeseks võidusõiduks paigutatakse autod numbrite järjekorras vastavalt korraldaja poolt antud skeemile.
2. Võistlussõit kestab max. 10 minutit, mille järel antakse 10 +1 minutit aega autode korrastamiseks.
3. Enne järjekordset võistlus-sõitu võib olla välja kuulutatud 30 sekundi reegel, mis toob kaasa nende võistlejate kõrvaldamise, kelle auto on üle 30 sekundi liikumisvõimetu.
4. Võistleja, kelle autot ei suudetud korrastusaja jooksul muuta sõiduvõimeliseks, loetakse katkestanuks ja tema auto kõrvaldatakse areenilt. Erandina võib jääda auto areenile (juht sees) järgmist remondiaega ootama, kuid mitte üke kahe korrastusaja.
5. Võistleja ei tohi lahkuda autost enne kohtuniku märguannet, välja arvatud tulekahju korral.
6. Võistleja ei tohi tahtlikult rammida teise auto juhiust. Tahtliku rammimise eest on karistuseks võistlusest kõrvaldamine.
7. Kui võistkonna mehhaanikud ei lahku areenilt peale kohtuniku märguannet, toob see kaasa võistkonnale hoiatuse. Peale kahte hoiatust võidakse võistkond võistlusest kõrvaldada.
V. - Võistlusauto.
1. Võistlusautona tohib kasutada ainult ühe vedava sillaga sõiduautot.
2. Võistlusauto mark ja mudel peavad olema väliselt äratuntavad.
3. Juhiuks peab olema kinni keevitatud, tema klaas eemaldatud ja uks ise punaseks värvitud.
4. Juhiust ei tohi kasutada reklaampinnana.
5. Esiklaasina ei tohi kasutada karastatud (staliniit) klaasi.
6. Auto varustuses peab olema vähemalt 3 kg mahtuvusega gaas või pulberkustuti, mis on kinnitatud kergelt avatava kronsteiniga auto salongi, juhi käe ulatusse.
7. Kütusepaak peab olema eraldatud juhiruumist metallist vaheseinaga.
8. Salongis asuva mootori korral peavad kõik pöörlevad osad olema juhist eraldatud metallist vaheseinaga.
9. Autol võib teha muudatusi tema turvalisemaks ja vastupidavamaks muutmisel. Võib kasutada tugevdusi, mis asetsevad seespool kereplekki. Tugevduste nurgad (auto neljas nurgas) peavad olema ümardatud. Tugevduste materjalina peab kasutama terastorusid, millede läbimõõdud ja ehitus peavad vastama joonisele. Esimese ja tagumise tugevdusraami nurkades tohib kasutada lisatugevdusi, millede külje pikkus on kuni 150mm ja materjali paksus kuni 5mm.
10. Salongis asuv radiaator peab olema kaetud.
11. Esisild peab olema sõiduauto sild, amortisaatorid on lubatud asendada jäikadega, kuid nende arvu ega asetust ei tohi muuta.
12. Roolihoovastikku on lubatud tugevdada nurkadega (25mm), liigendid peavad jääma originaalseks.
13. Juhiruumis ei tohi olla kinnitamata esemeid.
VI. - Võistleja.
1. Võistlejal peab olema kehtiv elukindlustus.
2. Võistlejal peab võidusõidu ajal olema peas kinnirihmitatud kiiver ja käes nahkkindad.
3. Peale võistleja kuulub võistkonda 3 mehhaanikut, kes peavad kandma ühtset riietust.
VII. - Kohtunike märguanded.
1. Võistluste aeg: valge lipuga antud märguanne.
2. Võistluste katkestamine: punased liikuvad lipud areeni äärtel.
3. Remondi aeg: kollased lipud areeni servadel.
VIII. - Vastutus.
1. Romuralli korraldaja ei vastuta võistlustel toimuda võivate intsidentide ja vigastuste eest. Võistlus toimub omal riisikol.
IX. - Osavõtumaks.
1. Osavõtumaks on 3000.- EEK.
Lisa: Romuralli võistlusauto lubatud keretugevduste joonis:
Üritusel osales ka korraldajate imeauto, kuid see süttis enne võistluse algust lava ees põlema ;-) ning pärast seda lõigati päästeameti poolt osaliselt tükkideks, et autot juhtinud Antti Indov sealt seest kätte saada. Auto sõitis pärast sellist vägivalda omal jõul areenilt minema ning kuulujuttude järgi olevat ta võistluse ajal lava tagant ära varastatud.
Esinesid ansamblid Justament ja Ultra-Mid.
Aasta esimene romude võidusõit peeti Harku järve lähedal kardirajal. Ei niiskel ja vilul ilmal, kehvapoolsel ligipääsul ega nigelatel pealtvaatamisoludel (pahkluuni lumepudrus) õnnestunud üritust nurja ajada. 15/30 kroonise pileti lunastajaid oli peaaegu murdu - korraldajate katsed rada inimestest puhtana hoida jäid hetketi üsna viljatuks. Ohvritest õnnestus siiski hoiduda.
Pärast esimesi jõuproove - ajasõite - tulid tõsisema kolinaga finaalkihutamised. Igast eelsõidut pääses parim järgmisse, milles osales rohkem autosid ning läbiti rohkem ringe.
Hulgaliselt olid rajal enim esindatud vanad, tagavealisedLadad. Sekka mahtusid üks sapakas, Volkswagen, Ford, Fiat, Toyota ja raskeima osalisena ka Volga. Antti Indowi mosse polnud erilises sõidutujus ning seepärast pääses too võiduajaja jalameheseisusest oma päevaauto Nissan Bluebirdi rajale toomisega. Diiselmootor ja suvekummid polnud aga võiduajamisel teps plussiks.
Kergema mõlkimisega piirdunud võiduajamise võitis eelmistelgi romurallidel esikohti võitnud Raul Vahar, kes Volga asemel tarvitas seekord esiveoga Fiati. Edasi läks juba tõsisemaks autolõhkumiseks - viimasele rajalejäänule oli auhinnaks paar amortisaatoreid. Nüüd pääses tugevama jõud ja õigus võidul. Ainus Volga tegi nigelamatele konkurentidele puhtalt ära. Seepeale tundus, et seks korraks ongi võistlus läbi - hanged olid lömmis autosi täis ning boksigi longanud polnud enam teab mis sõidukõlbulikud.
Võistlust kommenteerinud KUKU-raadio reporter Jaan Rõõmussaar nentis aga pika pausi lõpuks, et alguses veel teadmata lõppsõit tuleb pealekauba. Meeste meeleoluga tutvunud Rõõmussaar pihtis "Õhtulehe", et viimase lammutamise eesmärgiks on autod lõplikult maha kanda. "Keegi ei taha terveksjäänud autot koju viia," nentis pisut hämmeldunud rallikommentaator. Päris originaalseid sõiduvõtteid demonstreerinud viimane finaal lõppes jällegi hangest pääsenud Volga ülekaaluka pealejäämisega.
Elmar Ots
24.01.1996 - Nelli Teataja
"30 krooni eest plekikolinat"
Tsiviliseeritud ühiskonna poole liikumine on kaasa toonud selliseid meelelahutusi, millest NL-is elav inimene ei osanud õieti unistadagi. Kui, siis hoidis iga mees oma kallilt saadud plekist "Vihmavarju" nagu kõige suuremat aaret, siis tänapäeval korraldatakse võistlusi nende puruks sõitmiseks.
ESIMENE TALVINE
Kui seni on romurallideks nimetatud plekikolistamised toimunud soojal aastaajal, siis seekord prooviti autode koksikist esmakordselt Maarjamaa pinnal talvetingimustes. Esmakordselt oli seal ka pisut ühist ralliga, sest sõideti Tallinnas, Õismäe linnaosa taga oleval kardirajal. Seni on niisama mööda platsi uhades püütud konkurentide sõidukeid liikumisvõimetuks tümitada. Nüüd tuli näidata, kes on võimeline teiste eest ära sõitma või rivaale rajalt välja trügima. Lubatud olid igasugused võtted, ainult juhipoolse ukse rammimine loeti keelatud tegevuse hulka. Kohale oli tulnud üheksa romuralliks ette valmistatud sõiduautot, mis oli ette nähtud muuta pühapäeva õhtuks täielikuks vanarauaks. Ega romurallile niisama ka ei minda. Kui tahad seal mitte kohe pealtvaatajate kilda sattuda, siis tuleb oma sõiduki sisse keevitada mõned tugevdused ja mõned auto nõrgad sõlmed, nagu radiaator ja aku, peita auto sisemusse. Selliselt ette valmistatud sõiduriista tuleb päris kõvasti tümitada, et sellel hing välja läheks.
IGAVAD EELSÕIDUD
Kui täiskasvanud asjahuviline oli 30 krooni eest pileti lunastanud, siis võis ta endale kardiraja ääres koha sisse võtta ja kiibitsema asuda. Algul jaotati autod kolme eelsõitu, kus arvestati saavutatud kohtade järele, kes järgmistes sõitudes koos rajale lähevad. Esimeses stardis ei juhtunud suurt midagi, sest mehed hoidsid autosid edasiste jõukatsumiste jaoks. Sõidust võttis osa ka sapik, mis teistest autodest tunduvalt maha jäi. Teises stardis oli tegemist silti "Panter" kandval autol, millel jahutussüsteemis mingi rike tekkis ja lõpuks suure tossupilve sees seisma jäi. Kolmandasse starti tulnud autodest ei saanud kohalt minema auto nimega "Valge Daam". Selle rooli taga istus Antti Indow, keda kohapeal asja valgustav Kuku raadio reporter Rõõmussaar algul paar korda Juhaniks nimetas. Mees püüdis küll starteri joristades edasi liikuda, kuid "daam" oli nõuks võtnud pirtsutada ja nii ei saanudki sõitmisest asja.
LÄHEB PÕNEVAMAKS
Esimesse poolfinaali pandi sõitma viimastele kohtadele jäänud sõidukid. Publiku hulgas tekitas elevust teade, et pirtsutava "daami" peremees tuleb rajale oma isikliku tänavasõiduautoga. Nii mees tegigi. Peab ära märkima. et keegi polnud tänaval romurallis kasutatavaid ohutusnõudeid teadnud ning oli tema Nissanile proovinud juhipoolsest uksest sisse sõita, mida näitas sellel olev korralik mõlk. Seejärel tulid starti eelsõitudes teised kohad saanud mehed pluss esimese poolfinaali võitja. Ka ringe tuli teha ühe võrra rohkem. Finaalsõidus oli juba viis autot ja seal oli ka publikul põnevust parasjagu, sest algasid romurallile omased plekikolinad. Kui karika võitja oli selgeks saanud, lasti rajale korraga kõik veel liikumisvõimelised autod, kusjuures stardis pandi ettepoole need, kes seni aeglasemat sõitu olid näidanud. Nüüd läks lähti tõeline trügimine ja plekimõlkimine. Järjest kostis raksatusi ja autod lendasid rajaäärsesse lumevalli. Sapik sõideti ühes kurvis lumevalli kinni ja iga kurvi tulija pidas oma pühaks kohustuseks seda sinna veel kõvemini kinni rammida. Sellest plekikolinast tuli võitjana välja kollane Volga, kuigi temagi enam eriti auto moodi välja ei näinud.
PUNKTI PEALE
Selle kõigi õsavõtjatega toimunud sõidu auhinnaks oli üks firma välja pannud kaks väga moodsat ja tükk raha maksvat amortisaatorit. Osavõtjate arvates oli aga tõelist kolinat vähe olnud ja neli veel liikuvat sõiduriista tulid veel kord rajale, et seal selgeks teha, kes viimasena on suuteline kuskile poole veerema. Kui mõni ring oli tehtud, keeras konkurendist parajalt ette saanud Vello Purk oma romu otsa ringi ja põrutas konkurendile joonelt otsa. Käis paras mürts, autodest tõusis puulatvade poole suur aurupilv ning publik jooksis põnevusega kokku. Kuni need seal aurasid, rabeles enne seda kolakat hange kinni jäänud Volga hangest välja ning veeres võidukalt finisi poole.
Erich Suvi
02.02.1996 - Eesti Ekspress
"Romuring Haabersti kardirajal"
Kas need mehed armastavad autosid või tahavad neile ainult tuld ja valu anda? "Need mehed armastavad oma autosid rohkem kui oma naisi," teab Romuringi korraldaja Lauri Otsman.
Jäärajal tiirutab läikiv Fiat. Raul Vahar teeb testsõitu. Mees näib väga rahulik, aga ma muidugi ei tea, mis toimub tema kõhus. Ilus auto, mis tast järele jääb?
"Eks me pärast näe. Ma tahaksin teda veel kasutada, nii et kavatsen teiste eest ära sõita. Mul on väike auto, teistel on suuremad." Mis naine selle kõige peale ütleb?
"Hull vanamees." Tuleb ise ka vaatama?
"Ei tule. Ta on kaksikutega kodus. Need on kolm nädalat vanad.".
Rajaäärtes tammuvad inimesed. Nad tahavad kuulda, kuidas plekk koliseb ja ennast sõitjatega samastada. Meil on jalad märjad ja me muudkui seisame. Tunnikest paar. Kui plekk parajasti ei kolise, ootame, millal jälle kolisema hakkab. Hinges tuli ja ajus stuupor. Päris autoralli on tõsine asi ja igamehest kaugel nagu ballett või ooperilaul. Siin surub iga rajaäärse vaataja käsi taskus autovõtmeid. Võtab ihu ja hinge kihelema.
Vana moskvalane törtsutab vaevaliselt jäärajal. Mees selle sees, napp kiivrikoor peas, on muretu ja irvitav. Auto jääb kuss. Pamperi masin veab muusikamaailmas tuntud Antti Indowi mosse rajalt minema. Indow ei taha lustist loobuda. Ta käivitab oma tänavasõidu Nissan Bluebirdi. Et võistleja toppama jäänud võistlusmasina asemel isikliku tänavaauto rajale toob, on sensatsioon. See läheb rahvale peale. Ma tahaksin näha, kas Lauri Otsmanil on sel hetkel kaval nägu. Aga ei näe. Otsman ja Indow on vunki ja vigurit täis, ma ei saa iial teada, mis on neil lavastatud, mis mitte. Antti Indow, mis mossega juhtus? Ei tea, tehnikud praegu teevad, vist saavad korda. Jama on see, et mossel on naelkummid all, aga Nissanil pole." Kuidas sa eile öösel magasid?
"Hästi. Aga võistlusjärgne öö on kõigile raske. Kui ka kuhugi alla või vahele ei jää, saab keha ikka kannatada. Lihased võtab valusaks. Peale sõitu manustatakse tubli kogus alkoholi. See aitab lõdvestuda."
Kas sa võidusõitu unes näed?
"Unes on natuke teistmoodi. Seal ma lendan." Kui raha oleks lõputult palju, mis autoga sa siis maanteel sõidaksid?
"Lamborghiniga."
Kas raha ei tulnud meelde, kui oma autoga rajale läksid?
"Inimene maksab lõbustuste eest, on see siis benji-hüpe, skuutrisõit, erilist liiki seks või diskoteek. Romuring on hobi, mis pakub riski ja tahab raha." Kas mõte ohu peale ei lähe?
"Kõik on inimese enda teha. Ja teisalt, õnnetus võib juhtuda igal pool. Keegi võib sind tänaval alla ajada. Siin on oht tunduvalt väiksem, kohal on tuletõrje ja kiirabi. Kiirused ei ole nii suured, et see elu ohustaks. Ja mis see elu nii väga ongi. Kõik, mida elus peab tegema, on tehtud. Järglased on olemas, elu katki ei jää. Ma olen maanteel läbi teinud ühe avarii, kus ma ainukesena ellu jäin. Elan nagunii üle aja."
Aga naine?
"Hoiab pead kinni. Ta on liiga mugavaks läinud. Ei viitsi jala käia, kui sellest Nissanist ilma jääb." Kui palju võistlusauto ettevalmistamine maksab?
"Kümme tuhat. Radiaator on salongi tõstetud. Aku on salongis. Tugevdused. Auto raskus peab olema õiges kohas. Suvised ja talvised autod peavad olema erinevad. Talvel lumevallide vahel on hea, kui on kõrged sillad. Ja aknad võiks külmaga ees olla. Suvel, "Totaalsel Hävitusel", on madal auto hea, saab teisel autol silla alt ära sõita. Ja ilma klaasideta, et kilde poleks. Täiskumm on hea asi. Nagu pangaautodel." Kuidas professionaalsed võidusõitjad romuralisse suhtuvad?
"Halvasti." Kui kiiresti sa maanteel sõidad?
"Alati kiiremini, kui lubatud. 19 kilti tunnis kiiremini, et load alles jääksid. Augustis tuli meil ULTRA-MIDi CD singel välja. Siis kinkisime politseinikele CDsid. Suure plaadi jaoks on 4 lugu linti võetud, aga ei tea, kunas see valmis saab - Reet sõitis Jaapanisse. Ei tea, millal ta tagasi tuleb, kui üldse tuleb.
" Jäärajal saab asi valmis. Rahulik Raul Vahar võidab karika ja 5000 EEK-i. Shou läbi. Hämarus tõmbab eesriide ette. Veidi hiljem on Lauri Otsmani valju häält kuulda kaugele ja üle platsi: "Ma võin lüüa. Ma oskan lüüa. Ma võin ka surnuks lüüa. Kas sa soovid, et ma sind löön?" Prillidega mees Otsmani ees ei soovi. et teda löödaks. Eemal seisab suur autoloom, mille kängururaudade läbimõõt ületab tunduvalt minu käsivarre jämeduse. Keegi pealtvaatajatest tuli luba küsimata rajale sõitma. Seesama mees. Otsman oli temaga ninapidi vastamisi. Otsman ütleb otse prillidesse: "Ma annan sulle kolm minutit ja sa tood 5000 krooni." "Millal aeg jooksma hakkab?" "Nüüd! Mine jooksuga!" Mees lähebki, aga tuleb kiiresti tagasi. "Mul ei ole. Teistel ka ei ole. Kas kuidagi odavamalt ei saa? Ma olen üleni võlgades." "Seda on isegi vähe. Hea küll, ma teen sulle järeleandmise, mees." Kõrval seisab politseinik ega ütle sõnagi. "Mul ei ole seda raha. Ma pean minema otsima." "Autopass siia! Kohe!" Mees ohkab ja leiab põuetaskust passi. "Vaata, kas on õige," annab Lauri Otsman passi naabrimehele. Politseinik läheb rajaserva ja kuseb. Teen sedasama. Prillidega mees seisab, pea õlgade vahel. Publik on lahkunud. Lauri Otsman räägib retooriliselt: "Üks inimene näitab oma võimu. Mitte ei tea, kas ta on allilma inimene või ülevalt-maailma inimene. Ta rikkus meie ürituse mainet, talle peab olema ka mingi karistus. Rada on mõeldud neile, kes ei oska." Järgmisel päeval uurin Lauri Otsmanilt, kas mees tõi neli ja pool tuhat. "Jah, ta sai oma veast aru. Ja maksis."
Peeter Sauter
02.05.1996 - Post
"Ameerikalikul Romurallil domineerisid vene autod"
Volbriöö väsimust elasid mõned automeelsed tegelased ning hulk külmetavat publikut välja Tallinna Lauluväljakul korraldatud Romurallil. Risuralli starti ilmus 13 ekipaazhi: üks "Cadillac Eldorado", üks mosse, ülejäänud - romutajate lemmikmargi "Volga" seljas. Paadialustest diskotähti vorpiv diskomuusik-produtsent Antti Indow oma "Saabiga" hoolimata eelnevast registreerumisest starti ei jõudnud. Tihenevas külmas udus lömmisid üksteist kirjeldamatu väljanägemisega autovärdjad. 50-kroonise pileti lunastanud pealtvaatajad vahtisid, kaelad õieli. Korraldajate hinnangul oli vaatajaid kuni 15 tuhat.
Viimastena jäid plekki kolistama Raul Vahar "Volgal" nimega "Murikas" ja Vello Purk "Roosal Pantril". Võitjaks jäi viimatinimetatud kiskja. Kuna publik tungles romutamise ümber liigagi innukalt, juhtus ka ekstsesse. Plangu pealt sadasid alla kaks pealtvaatajat ja üks kohtunik, misjärel vajasid nad mõningast arstiabi. Autolõhkumise käigus üks sõiduk süttis. Romu kustutamiseks tuletõrje abi siiski ei vajatud, piisas vahtkustutist.
Suve jooksul kavatsevad korraldajad pakkuda kolisevat mängu veel mitmes Eesti paigas.
Tiit Elner
27.01.1997 - Õhtuleht
"Toyota Carina ja Saab 96 võitsid jäise romuralli"
Viimane pilk rihmadele, viimane kontrollsikutus nöörile ja õbluke tütarlaps valmistub tõmbeks. Ei, mitte lõuatõmbeks, vaid autoveoks. 47 kilo kaaluva 17-aastase neiu kehanõks paneb mõne hetkega enda järele liikuma kaks säravpunast sportautot. Ühes neist on ka juht sees. Autod kaaluvad kokku ligi 2 tonni. Paarituhande pealine rahvahulk vakatab hetkeks, järgneb aplaus. 1994.aasta jõutõste rekordite omanik, nooruke Särely Vahur ja tema treener Voldemar Kuristik tõstavad koos võidukalt käed. Mõlemad on rahul. Nii algas laupäevane romuralli Paldiski maantee jäärajal.
Päikselisel ja parajalt külmal keskpäeval oli plekimõlkimist vaatama kogunenud umbes paar tuhat inimest. Surmasõiduks oli ettevalmistatud 7 romuautot. Juhtideks romuradadel teada-tuntud nimed. Võistlustulle läksid Antti Indow'i "Valge Daam" (Saab 96), Kristjan Kuldmaa "Mahlamütsike" (Nissan Datsun Cherry), Arvo Vardja"Surm" (Wolksvagen Passat), Vello Purgi "Panter" (Toyota Carina), Gabriel Kubjase "Näpukas" (VAZ 2108), Meelis Linnatsi "Murder" (Saab 96) ja Raul Vahari"Murikas" (Fiat 127). Romusõitu alustati aja peale kihutamisega. Autod sõitsid ükshaaval kolm ringi, millest kiireima ringi alusel selgitati ka I sõidu järjekord. Üsna pea sai selgeks, et paremad eelised jäävannis püsimiseks ja nobedamaks liikumiseks olid väiksematel autodel. Seevastu Arvo Vardja juhitud "Surm" tegi juba esimestel meetritel tõelisi piruette. Pikal romul oli tõelisi raskusi end uuesti rajale saamisel, enamik kordadel õnnestus see vaid hulljulgete pealtvaatajate kaasabil.
I sõidule mindi kolmes vahetuses, kus finaali pääsemiseks tuli liikuvana lõpetada esimesena 15 ringi. "Sõidavad nagu Sõpruse puiesteel," kostus pealtvaatajate hulgast nurinat, kui rajale lasti vaid kaks autot korraga. "Ei anna romuralli mõõtu hästi välja!" kostusid siit-sealt hõikeid. Väikse adrenaliinisüsti andis aga kolmas vahetus, kui rajal mõlkisid plekki juba kolm masinat. Nimelt suutis Gabriel Kubjas esimese ringiga sõita vastu jäävalli, mis viskas tema juhitud "Näpuka" katuse peale. Elamustenäljas rahvahulk tõstis masina jälle ratastele ning sõit jätkus sama vihaselt edasi. Peagi kaotas Indow'i "Valge Daam" kapoti, valge tossu saatel aga rühkis nn. põhjamaade tank vapralt edasi.
Finaalsõidus (25 ringi) läks jõudu katsuma juba viis romut korraga. Lubatud olid kõik võtted, ka vastassuunas sõitmine. Pealtvaatajate põnevusenälg sai raudselt kustutatud, karm romusõit pakkus erinevaid vaatepilte: küll autod külili, küll katusel, rääkimata pidevatest jäävalli kihutamistest ning üksteist romuks rammimistest.
Võitjana väljus Antti Indow'i "Valge Daam", teine koht läks jagamisele Raul vahari ja Gabriel Kubjase vahel, kolmandale kohale jäi Kristjan Kuldmaa.
Tähtede Sõitu läksid kõik romud, mis veel liikusid. Shokeerivast surmasõidust jäi ainsana liikuma Vello Purgi "Panter" ja oli seega Tähtede Sõidu võitja.